Virtuaalmatk

Rabivere raba põhjaosa on kuivendatud ning seal asuvad suured freesturbaväljad. Seda soo osa kutsutakse Suurrabaks. Kuivenduse mõju ulatub ka kaitseala põhjaossa, kus asub heas looduslikus seisundis olev Kõrgeraba.

Kuivendatud ala pindlala on ligikaudu 140 hektarit. Osa sellest on ka praegu kasutuses. Turba tootmisega tegeleb Rabiveres AS Turvas.

Laukad on rabas paiknevad väikesed seisuveekogud. Need on huumustoitelised ning pruunikat värvi veega. Rabivere rabas on teada üle 200 rabalauka. Nende vesi on happeline ning seetõttu mikroobivaba. Matkajal on seda hea teada, sest laugaste veidi hapuka maitsega vett võib kartmata juua.

Laukad tekivad älvestest, kui vee äravool on takistatud. Enamik neist paikneb soode kõrgema keskosa ümber. Hästi väljakujunenud rabades paiknevad laugastikud ringidena. Laugaste ümbrus on oluline pesitsuskoht paljudele rabades elavatele lindudele.

Puisrabaks kutsutakse hõredate puudega kaetud rabaosa. Enamasti kasvavad siin madalad männid. Raskete kasvutingimuste tõttu kasvavad puud rabas äärmiselt aeglaselt. Põlvekõrgused jändrikud rabamännid võivad olla paarisaja aasta vanused. Mänd on ainus puuliik, mis suudab kasvada toitainetevaesel ning liigniiskel turbapinnasel. Enamasti ümbritseb puisraba soo servaalasid. See on raba keskel asuvast lagerabast madalam ning õhema turbakihiga.

Lageraba on harilikult soode kõrgemas keskosas asuv ilma puudeta ala. Turbakiht on siin, võrreldes soo servaaladega, tunduvalt paksem. Lageraba on ümbritsevatest soo servaaladest kuni kolm meetrit kõrgem.

Soos liikudes peab hästi teadma, kuhu astuda. Turvaline on astuda kuivematele kõrgematele mätastele, mis on inimese kandmiseks piisavalt tugevad. Kõrgematel mätastel kasvavad kuivalembesed taimed, näiteks tupp-villpea, sookail ja küüvits.

Kuivemate mätaste vahel on niisked lohud, mida katab turbasammal. Neid kutsutakse älvesteks. Sinna ei tohi mingil juhul astuda, sest jalg vajub pehmesse turbapinnasesse ja võib sinna kinni jääda.

Siirdesoo on soo arengu vahe-etapp. Siin kasvab madalsoode liigirikas taimestik (ubaleht, tarnad, alpi jänesvill). Kõrgematel mätastel kasvavad kuivalembesed rabataimed (sookail, küüvits, kukemari). Rabivere maastikukaitsealal asuvad siirdesoolaigud enamasti Rabivere ning Kõnnu raba vahelisel alal. Soo edasisel arenemisel kujuneb siirdesoost raba.

Madalsoo on soo esimene arenguaste, mis tekib soostumise alguses. Enamik Eesti madalsoid asub Lääne-Eestis, kus soostumine on, võrreldes muu Eestiga, hiljem alanud. Turbakiht on siin õhuke (alla 30 cm) ning taimede juured ulatuvad läbi turba põhjaveeni. Kuna taimed saavad põhjaveest toitaineid, siis on taimestik, võrreldes teiste sootüüpidega, liigirikkam.

Puudest kasvab madalsoos sookask, põõsastest vaevakask, madal kask ning erinevad pajud. Madalsoodes kasvavad rohttaimedest erinevad tarnad, tupp-villpea ja ubaleht. Rabivere maastikukaitsealal leidub madalsoid vähe, peamiselt Rabivere ning Kõnnu raba vahelisel alal.

Kõnnu järv asub samanimelise raba põhjaosas. Tegemist on Rabivere maastikukaitseala kõige suurema veekoguga. Ümara kujuga rabajärve pindala on 4,4 hektarit. Veekogu sügavus on koos põhjas oleva lendmudakihiga kokku neli meetrit. Kõnnu järv ning selle kaldal kasvavad tammed võeti looduskaitse alla juba 1980. aastate alguses. Järv on tuntud kalameeste seas, kes õngitsevad siit haugi ning ahvenat. Matkaja pääseb järve äärde Lohult, kuhu RMK on rajanud laudtee. Teine ligipääs on Karjatse talu juurest, sealt saab järveni kõndida mööda metsateid.

Kõdusoomets tekib madalsoo või siirdesoo kuivendamisel. Selle tagajärjel muutuvad kasvutingimused puude jaoks paremaks. Hõredalt kasvavate madalate puudega soo asemele hakkab kujunema mets.

Esimene metsapõlvkond tekib soodes kasvavatest mändidest ja kaskedest. Kui mets on muutunud juba piisavalt kõrgeks, tekivad kuusetaimede idanemiseks piisavalt varjulised tingimused. Teises metsapõlvkonnas kujunebki sageli välja kõdusookuusik.

Nende metsade pinnas on sageli mättaline, sest maapind on kokku vajunud. Tänu liigniiskuse puudumisele hakkab maapinda kattev turbakiht lagunema. Puude ülemised juured on seetõttu sageli maapinnal näha. Selliste metsade alustaimestik on liigivaene – peamiselt esinevad palu-, laane- ja salumetsade taimed. Rohkesti kasvab siin puhmastaimi (mustikas, sinikas). Rabivere maastikukaitsealal võib kõdusoometsi leida Kõnnu järve ümbruses.

Seli raba lääneservas asuvad Sopi järvikud, mis on Eestis ainulaadsed oma toimimisviisi poolest. Raba ulatub seal praktiliselt vastu paeplatood ja suurvee ajal rabast valguv vesi moodustab paeplatoo äärele mitu väikest järvekest, millest osad suveks kuivavad. Vee äravool järvikutest on märkamatu: puuduvad kurisud, vesi valgub paekihtide kaudu jõgedesse.