Rabivere maastikukaitseala asub Raplamaa loodeosas, Hagudi ja Hageri küla vahel. Siin asub viie kilomeetri pikkune ning kahe kilomeetri laiune suur soostik. Praegu on Rabivere maastikukaitseala pindala veidi üle 2100 hektari.
Kaitsealal asub kaks suurt sood – Rabivere ja Kõnnu ehk Seli raba. Nende vahel asuvad väiksesed madalsoo- ja siirdesoolaigud. Kaitsealast põhja pool asub turbakaevandus, mis mõjutab selle läheduses olevate alade veerežiimi.
Kaitseala põhjaosas asuv Rabivere raba on rohkete veesilmadega. Siin asub rohkem kui 200 puhtaveelist rabalaugast. Raba on ümbritsevast maastikust kuni kolm meetrit kõrgem. Selle keskosas asub kuni kaheksa meetri paksune turbakiht.
Kaitseala lõunapoolset osa kutsutakse Seli või Kõnnu rabaks. See on vastupidiselt kaitseala põhjaosale laugaste poolest vaene. Siin asub aga kaitseala suurim veesilm – peaaegu ümara kujuga Kõnnu järv.
Rabivere rabas ja seda ümbritsevates metsades kasvavad mitmed looduskaitsealused taimed. Neist on kõige haruldasem Eesti soojumikas. Soodes kasvavatest käpalistest on kõige tavalisem soo-neiuvaip. Sood ümbritsevates hõredates lehtmetsades õitseb juuni alguses kauni õiega kuldking, varjulisemates kohtades pruunikas pesajuur.
Enamik soolindudest elab selle kõige lagedamas ja niiskemas osas. Rabivere rabas pesitsevad kaitsealustest lindudest sookurg, teder ning rüüt.
1936. aasta 26. märtsil leidsid turbalõikajad Rabivere Kõrgeraba äärealalt ligikaudu 1,5 meetri sügavuselt naise jäänused. Leid oli kivikõva, pruuni, tamme värvi. Rõivad laiba seljas olid võrdlemis hästi säilinud. Lisaks leiti veel hõbesõlg ja 1667. aastal vermitud rootsi öör, mille järgi dateeriti leid 17. sajandisse.
Leiuga võiks siduda Jaanus Siimu poolt 1959. aastal Hagerist kirjapandud kohamuistendi vaeslaps Truutast ja Truuta mäest raba piiril.
Vaeslaps Truuta kasvanud talus koos omaealise perepojaga. Noormehe- ja neiuikka jõudes armunud nad teineteisesse. Tohutu oli neiu pettumus, kui perepoeg kosinud lähikonnast jõuka talutütre. Meeleheites poonud Truuta end puuoksa. Väikest küngast, sündmuspaika, nimetatakse sellest peale Truuta mäeks.
Tekstid: Marko ja Tarvo Valker
Videomaterjal: Remek Meel
Loodushelid: Veljo Runnel
Diktoritekst: Rain Simmul
Õpiülesanded: Elo Hermann, Marge Nelk, Marko Valker
Kaardimaterjal: Tarmo Evestus
Programmi kujundus: Mobsu OÜ
Tehniline lahendus: Reemuslab OÜ
Programmis kasutatud fotod on tehtud alljärgnevate loodusfotograafide või fotohuviliste poolt: Arne Ader, Arvi Anderson, Tiit Hunt, Gaida Jakson, Mati Martinson, Margus Muts, Ivar Ojaste, Aivar Ruukel, Bert Rähni, Maris Sepp, Valeri Štšerbatõh, Urmas Tartes, Joosep Tuvi, Andres Tõnisson, Kristjan Tõnisson, Maie Kotkas, Anett Haljasorg, Marko Valker, Tarvo Valker
Õppevara valmimisele on kaasa aidanud järgmised organisatsioonid: Kohila Gümnaasium, Kohila Vallavalitsus, Kotkaklubi, Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Turvas.
Programmi koostajad tänavad abi eest: Heiki Hepner, Edith Maasik, Kirsti Solvak, Kristel Talkop
Õppematerjal on koostanud OÜ Naturewalk Kohila Keskkonnahariduse Keskuse tellimusel.
Selle koostamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).