Aastaajad

Eestimaa looduse aastaringi kuulub neli väga eripalgelist aastaaega. Soovitame jälgida rabas toimuvaid muutusi, rännates samas paigas eri aastaaegadel. Sealjuures tuleks tähelepanu pöörata meid ümbritsevatele värvidele, taimedele ja loodushäältele. Soovitame samad paigad erinevatel aegadel üles pildistada või joonistada ja neid pilte aastaringi täitumisel võrrelda.

Kõige suuremaks katsumuseks looduse asukatele on talv. Talvine raba näib esmapilgul elutu, kuid lumega talved jutustavad meile paljude rabaelanike saladusi. Värskelt maha sadanud lumelt tasub matkajal otsida jäljeridasid. Kõige enam kohtab neid rabade servaaladel, kus liiguvad põdrad, rebased ja valgejänesed. Hea õnne korral võib looduses uitaja leida isegi hundikarja jäljerea.

Kevadel, kui lumi sulama hakkab, muutub rikkamaks ka rabade helimaailm. Kõige põnevam on see esimestel hommikutundidel pärast päikesetõusu. Varahommikutel kostub siit pudrukatla podisemist meenutavat häält. Sellist heli kuuldes võib matkaline olla üsna kindel, et on sattunud tedremängu lähedusse. Rabaservade metsades võib kuulda aga rähnide trummeldamist.

Mööda soomaastikku rännates avastab matkaja, et lume paksus rabas on erinev. Samuti sulavad lumevabad laigud kõrgematele rabamätastele ning puude ümber.

Kevade lõpus ja suve alguses on rabade linnuelu kõrgpunktis. Siin võib kohata kümneid pesitsevaid linnuliike, kellest põnevamateks on kindlasti kahlajad, nagu rüüt, väikekoovitaja, mustsaba-vigle ning mudatilder. Juuni algus on ka paljude rabataimede õitsemisaeg.

Kõige sagedamini leiab inimene tee rabadesse suve lõpus ja sügisel. Siis meelitavad meid raskele soomaastikule marjad ning seened. Kõige hinnatumateks rabas kasvavateks marjadeks on murakas ning jõhvikas.