Turvas

Turba tekkimine

Turvas tekib soos kasvavate taimede lagunemisel. Igal aastal moodustub seda juurde 1–2 millimeetrit. Kuna meie sood hakkasid tekkima pärast viimast jääaega (umbes 9500 aastat tagasi), on meie vanemates rabades jõudnud moodustuda juba 8–9 meetri paksune turbalasund.

Turba tekkimiseks on vajalik liigniiskus. Selle põhilistest moodustajateks on turbasamblad, kuid turvas tekib kõigi sootaimede lagunemisel. Rabas kasvavad taimed peavad sammaldega võidu kasvama, et mitte nende alla mattuda.

Kuna rabapinnas on happeline, ei saa mikroobid seal elada. Seetõttu ei lagune taimejäänused täielikult ära. Lagunemist takistab ka pinnase hapnikuvaegus. Kuna madalsoos lagunevad taimejäänused paremini, moodustub seal vähem turvast kui rabades. Pealtpoolt kasvades ning altpoolt lagunedes moodustavad samblad aastatuhandete jooksul mitme meetri paksuse turbakihi. Kuna turvas moodustub raba keskel kõige kiiremini, on selle keskosa ümbritsevast maastikust mitu meetrit kõrgem.

Rabivere raba põhjaosas asuv turbakaevandus

Turba kaevandamine ja kasutamine

Enamik meie turbavarudest on tekkinud viimase 4000 aasta jooksul. Tegemist on aeglaselt taastuva loodusvaraga, mida tuleb säästlikult majandada.

Turba kaevandamiseks rajatakse soodesse suured freesturbaväljad. Eestis on selliseid turbakaevandusi ligikaudu 20 000 hektarit. Üks taoline kaevandus asub ka Rabivere raba põhjaosas. Siin varutakse seda maavara umbes 140 hektari suurusel alal.

Turba varumiseks kooritakse ära ülemine pinnasekiht, kus kasvavad rabataimed. Seejärel rajatakse kuivenduskraavid, mis juhivad liigse vee soost minema. Turvas freesitakse masinatega rabapinnalt lahti. Seejärel see kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse auna.

Kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on üks paremaid kütuseliike. Seda saadakse hästi lagunenud madalsooturbast. Rabas tekkinud turvast saab kasutada loomade allapanuks ning väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks.

Kuna Lääne-Euroopas on sood praktiliselt hävinud, läheb suur osa Eesti ettevõtete turbatoodangust ekspordiks.

Turba kaevandamise järel jäävad alles mahajäetud turbaväljad. Neid kutsutakse jääksoodeks. Kui aga kunagised kuivenduskraavid sulgeda, saab jääksoodesse rajada jõhvikaistandused. Kuivendatud alade taastamiseks istutatakse neile ka metsa.

Turba varumine freesturbaväljadel